114. VIINAVABRIK

Liphartite perekonna suurele rikkusele pani aluse oskuslik mõisamajandamine. Nagu paljudele teistelegi Balti kubermangude mõisatele, pakkus Raadile olulist sissetulekut viinapõletamine. Sellega tegeles juba Carl von Liphart 18. sajandi teisel poolel. Mõisasüdamest veidi eemale järve kaldale ehitati viinaköök. Piiritust põletati teraviljast, sellest üle jäänud taimse massi ehk praagaga nuumati veiseid. Loomi peeti teisel pool järve, praeguse muuseumi autoparkla kohal olnud karjalautades. Nii viina kui nuumveiste tähtsaim ostja oli Vene riik.

Viinakööki uuendati korduvalt, sellest sai suure tootlikkusega viinavabrik. 1850. aastal valmistati Raadil esimesena Eesti alal tööstuslikul teel puhast piiritust, milleks kasutati Tartu Ülikoolis välja töötatud destilleerimismeetodit.

Eesti Vabariigi iseseisvudes haldas piiritusevabrikut ja selle abihooneid Tartu Ülikool. Nõukogude ajal oli kompleks sõjaväe käsutuses. Vabrikuhoone jäi varemeisse, abihooned hävisid täielikult. Käsikäes Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisega kindlustati viinavabriku seinamüürid ning hoone kujundati välisündmuste korraldamise kohaks.

VIINAVABRIK: fotode allkirjad.

Foto 1.
Raadi mõisa viinavabriku hooned 20. sajandi alguspoolel.
EPM FP 228: 215.

Foto 2.
Viinavabriku varemed enne ümberehitustöid (2016).
Foto: Kaspar Jassa. ERM FK 3110:2618.

Foto 3.
Viinavabriku varemed enne ümberehitustöid (2016).
Foto: Anti Lillak (ERM).