111. VALITSEJAMAJA

Suur mõisamajapidamine nõudis tarka ja kindlat haldamist. Seda ametit pidas palgatud mõisavalitseja, kes hoidis ja suunas igapäevaseid töid-tegemisi. Raadi mõisas elas mõisavalitseja lossi kõrval asuvas ühekordses tellistest ehitatud ja valgeks krohvitud seintega hoones.

Liphartite lahkumise järel võõrandas Raadi mõisa äsja iseseisvunud Eesti riik. Valitsejamajja anti ametikorter Eesti Rahva Muuseumi esimesele direktorile, Soome etnograaf Ilmari Manninenile, kes elas ja töötas siin aastatel 1922–1928. Nõukogude ajal paiknes valitsejamajas sõjaväe staap. 1989. aastal anti hoone tagasi Eesti Rahva Muuseumile, kuid kahjuks hävis see 1993. aastal süütamise tagajärjel. Hiljem hoone varemed lammutati, nii et praeguseks võib omaaegset valitsejamaja asukohta aimata vaid maapinnal oleva kivipõranda järgi. Osaliselt on säilinud ka hoone keldriosa.

VALITSEJAMAJA: fotode allkirjad.

Foto 1.
Raadi mõis 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul (enne 1905). Valitsejamaja on lossist paremal puude taga.
Foto: Alexander Arthur Schulz. ERM Fk 542: 77.

Foto 2.
Raadi mõisasüda 1932. aastal. Tagasihoidlik ühekorruseline valitsejamaja asub aerofoto keskpaigas valgest lossist vasakul.
EFA.66.4.5760.