107. AURUVESKI

Mõisasüdame põhjaservas asuvat maakivist ja tellistest hoonet kutsutakse tihti moonaka- või moonamajaks, kus asunud mõisatööliste ehk moonakate korterid. Päriselt tegutses siin Liphartite aja lõpul hoopis mõisa auruveski. Aurujõud lubas kergema vaevaga ära teha mahukaid põllumajanduslikke töid, näiteks rehepeksu. Pärast Raadi mõisa riigistamist 1919. aastal haldas hoonet Tartu Ülikool, kuni 1945. aastal läks kogu piirkond Nõukogude sõjaväe kontrolli alla.

21. sajandi alguseks oli auruveski hoone kehvas seisus – katus oli sisse langenud ning suur osa seinamüüridest varisenud. Hoone taastati 2003. aastal ning praegu asuvad selles pargihooldajate tööruumid ja mõned ERMi hoidlad.

AURUVESKI: fotode allkirjad.

Foto 1.
Raadi mõisasüda 1932. aastal. Auruveski koos selle ees oleva ristipidise hoonega (ilmselt päris moonakamajaga) asub aerofoto all paremas nurgas.*
EFA.66.4.5760.*

Foto 2.
Auruveski varemed 2000. aastate algul.
Foto: Arp Karm (ERM).

Foto 3.
Auruveski (vasakul) ja veetorni varemed 2000. aastate algul.
Foto: Arp Karm (ERM).

Foto 4.
Auruveski hoone ümberehitustööd 2003. aastal.
Foto: Arp Karm (ERM).

Foto 5.
Auruveski hoone ümberehitustööd 2003. aastal.
Foto: Arp Karm (ERM).

Foto 6.
Renoveeritud auruveski hoone ja veetorn 2004. aastal.
Foto: Arp Karm (ERM).

Foto 7.
Raadi mõisasüdame korrastamine auruveski hoone ümbruses 2005. aastal.*
Foto: Arp Karm (ERM).*