106. MÕISA LÄÄNEVÄRAV JA VÄRAVAVAHIMAJA

Raadi mõisasüdant piirab loodest Tartust Narva suunas kulgev maantee. Möödujate pilkude eest varjumiseks lasksid Liphartid 20. sajandi esimestel aastatel maantee ja pargi vahele kivimüüri ehitada. Sellest küljest pääses mõisasse sisse vaid läbi kauni värava, mille kõrval oli klassitsistlikus stiilis sammastega väravavahimaja.

Sarnaselt peahoonega said läänevärav ja väravavahimaja tõsiselt kannatada II maailmasõja lahingute käigus 1944. aasta hilissuvel. Kui Nõukogude väed sõja järel Raadi mõisa territooriumi hõivasid, lammutati väravavahimaja ning ehitati asemele lihtne valvuriputka. Väravavahimaja taastamise peale sai hakata mõtlema alles 1980. aastate lõpul. Selle ehitas 1991. aastaks nullist üles Poola restaureerimisettevõte Budimex. Uue ilme said ka värav ja piirdemüür.

LÄÄNEVÄRAV JA VÄRAVAVAHIMAJA: fotode allkirjad.

Foto 1.
Raadi mõisa väravavahimaja 1925. aastal.
EPM FK 751: 1212.

Foto 2.
Raadi pargi värav II maailmasõja järel 1945. aastal.
Foto: Eduard Selleke. ERM Fk 1056: 13.

Foto 3.
Väravavahimaja asemele ehitatud nõukogude sõjaväebaasi sõdurite soojak 1990. aastal.
Foto: Harry Duglas. ERM Fk 2357: 34.

Foto 4.
Raadi mõisa kivimüür ja müüritises olev vaateplatvorm enne restaureerimist (1990).
Foto: Harry Duglas. ERM Fk 2357: 35.

Foto 5.
Kivimüür Raadi mõisa värava juures 1990. aastal.
Foto: Harry Duglas. ERM Fk 2357: 33.

Foto 6.
Raadi mõisa väravavahimaja taastamist alustati vundamendi valamisest (1990).
Foto: Arp Karm. ERM Fk 2380: 8.

Foto 7.
Raadi mõisa uue kivimüüri ladumine 1991. aastal.
Foto: Arp Karm. ERM Fk 2380: 11.

Foto 8.
Raadi peavärav ja väravavahimaja.
Foto: Arp Karm (ERM).

Foto 9.
Raadi peavärav ja väravavahimaja.
Foto: Arp Karm (ERM).