103. RAADI JÄRV

Raadi järv on Tartu linna ainus looduslik järv. Selle pindala on 4,6 hektarit, suurim sügavus 6,2 meetrit. Järv on koduks mitmetele kahepaiksete, kala- ja linnuliikidele. Üle 1000 aasta tagasi, viikingiajal, kolisid järve kirdekaldale elama ka inimesed. Asulast kujunes keskajal Tartu raele kuulunud mõis, millest on järv saanud oma praeguse nime, selle muistne nimi on aga unustatud. Järve kalarikkust on mainitud juba Poola-aegses revisjonis 1587. aastal.

Aastatel 1751–1919 ehk Liphartite kuue sugupõlve ajal tehti Raadi järvel romantilisi paadisõite, kuid siin joodeti ka veiseid ja püüti kala. Talviti koguti järvejääd toiduainete säilitamiseks jääkeldris.

Kui Liphartid I maailmasõja ajal Raadilt lahkusid, jäi suur osa nende varadest esialgu mõisasse maha. 1918. aasta lõpus lasi mõisavalitseja Punaarmee eest järvepõhja peita 9 või 12 kasti kuld- ja hõbenõusid. Hiljem õnnestus Eesti sõjaväelastel kuus kasti välja tõmmata, riik tagastas leitu Liphartitele. Kadunud varandust on hiljemgi püütud kätte saada, kuid selle käigus on mitmed sukeldujad elu kaotanud.

Nõukogude ajal kontrollis piirkonda sõjavägi. 1982. aastal voolas hooletuse tõttu järve suur kogus lennukikütust. Reostusest vabanemiseks süüdati veepinnal hulpiv kütus põlema. Eesti taasiseseisvumise järel on järve ja selle kaldaid hoolega puhastatud, kuid põhjamudas leidub endiselt nõukogude ajal vette visatud prügi.

RAADI JÄRV: fotode allkirjad.

Foto 1.
Luik ja luigemaja Raadi järvel (1910).
ERM Fk 449: 219.

Foto 2.
Kalapüük Raadi järvel (1925).
EPM Fk 985: 1074.

Foto 3.
Kalapüük Raadi järvel (1925).
EPM Fk 985: 1103.

Foto 4.
Kalapüük Raadi järvel (1925).
EPM Fk 985: 1109.

Foto 5.
Jäälõikajad Raadi järvel (1925).
EPM Fk 985: 1100.

Foto 6.
Jäälõikajad Raadi järvel (1925).
EPM Fk 985: 1161.

Foto 7.
Jäälõikajad Raadi järvel (1925).
EPM Fk 985: 1072.

Foto 8.
1982. aasta kevadel voolas lennukikütus Raadi järve, saaste likvideerimiseks pandi kütus põlema.
Foto: Siim Välkmann (erakogu).

Foto 9.
1982. aasta kevadel voolas lennukikütus Raadi järve, saaste likvideerimiseks pandi kütus põlema.
Foto: Siim Välkmann (erakogu).

Foto 10.
Sukeldumisklubi Maremark puhastamas Raadi järve 2005. aastal.
Foto: Arp Karm (ERM).