102. RAADI MÕIS

Tartu-lähedase Raadi mõisa ajalugu on olnud pikk ja mitmekülgne. Varaseimad jäljed järveäärsest asulast pärinevad juba I aastatuhande pKr lõpusajanditest ehk viikingiajast. Keskajal kujunes siin suur maavaldus, mida haldas Tartu raad – sealt on saanud mõis ka oma nime Raadi. Poola ajal (16. sajandi lõpus – 17. sajandi alguses) anti mõisale kuningliku majandusmõisa ehk folvarki staatus. Mõisa nimetati sellal Radtsmoiza kõrval ka Zaiezierze (Järvetaguse).

Rootsi valitsusajal 17. sajandil tegutsesid Raadil kõrged riigiametnikud Bengt Oxenstierna ja Hans von Fersen, 1682. aastal mõis riigistati. Põhjasõja käigus läks Raadi mõis Vene riigi käsutusse. 1726. aastal andis keisrinna Katariina I selle kindralleitnant Ivan Bibikovile.

Uus ajajärk Raadi loos algas 1751. aastal, mil mõisa ostis Bibikovidelt 12 000 rubla eest endine kaardiväerittmeister Carl von Liphart. Liphartite kuue põlvkonna jooksul mõisasüdames ja selle ümbruses tehtud tööde-tegemiste jälgi võime näha praegugi. Piiritusetootmine ja hea ärivaist võimaldasid Liphartitel tõusta üheks suuremaks ja jõukamaks maaomanikuks Balti provintsides. Nad panid aluse kuulsale Raadi kunstigaleriile ja raamatukogule, korraldasid salongiõhtuid, pidasid ülal muusikakvartetti ning andsid tagasihoidlikule Raadi härrastemajale ümberehituste käigus lossiliku ilme.

Viimane mõisnik Reinhold Karl von Liphart lahkus perega Raadilt I maailmasõja päevil. Eesti Vabariigi iseseisvudes mõis riigistati ning anti Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi käsutusse. Nõukogude okupatsiooni ajal võttis sõjavägi Raadi ala oma kontrolli alla. Väike lennuväeosa oli mõisa läheduses tegutsenud juba Eesti Vabariigi ajal; nüüd rajati siia oluliselt suurem sõjalennuväli. Avalikkusele avati piirkond täielikult alles okupatsioonivägede lahkumisel 1990. aastate algul.

RAADI MÕIS: fotode allkirjad.

*Foto 1.* Raadi mõisa plaan 1688. aastast.
*Kaart: Eesti Ajalooarhiiv F 308 n2 s 116.*

*Foto 2.* Raadi mõisa kaart 1838. aastast.
Kaart: Eesti ajalooarhiiv. F 2623 n1 s 2045.

*Foto 3.* Äratõmme Tartu linna plaanist Raadi lossi ümbruse kohta (1921).
Kaart: Eesti Ajalooarhiiv. F 2100 n6 s 363.

*Foto 4.* Reinhold Karl von Liphart koos oma perega (umbes 1895).
ERM Fk 888: 131.

*Foto 5.* Raadi mõisasüda kirde poolt õhust (1932).
EFA.66.4.5760.

*Foto 6.* Eesti Rahva Muuseumi peasissepääs Raadil (1937).
*Foto: Eduard Selleke. ERM Fk 810: 29.*

*Foto 7.* Esemete kataloogimistuba Eesti Rahva Muuseumis (1937).
Foto: M. Kool. ERM Fk 810: 3.

*Foto 8.* Eesti Rahva Muuseumi töötajad rokokootoas (1940/1941).
Foto: Eduard Selleke. ERM Fk 2140: 32.

*Foto 9.* 1989. aastal Tartu muinsuskaitsepäevade eel toimunud kümnepäevane (9.–18. veebruar) pikett „Raadi vabaks 1. maiks!“ Tartu Raekoja ees.
Foto: Aldo Luud. ERM Fk 2320: 6 .

*Foto 10.* 1989. aastal Tartu muinsuskaitsepäevade eel toimunud kümnepäevane (9.–18. veebruar) pikett „Raadi vabaks 1. maiks!“ Tartu Raekoja ees.
Foto: Aldo Luud. ERM Fk 2320: 9.

*Foto 11.* Rahvas Raadit toetamas (märts 1989).
Foto: Meelis Lokk. Postimehe arhiiv.

*Foto 12.* Rahvamatk ümber Raadil asunud NSVL sõjalennuvälja. Pildil on näha vigases eesti keeles kirjutatud keelusilt (märts 1989).
Foto: Aldo Luud. ERM Fk 2321: 12.

*Foto 13.* Laupäevak Raadil (22. aprill 1989).
Foto: Malev Toom. Postimehe arhiiv.

*Foto 14.* Tartus asunud NSVL sõjaväeosa garnisoniülem diviisikomandör kindral Džohhar Dudajev (paremal) koos ERMi direktori Aleksei Petersoni (keskel) ja Inrestauraatori järelevalveinseneri Ago Lüüsiga (vasakul) (22. aprill 1989).
Foto: Jüri Karm. ERM Fk 2306: 18.